To leave this site quickly, click the Quick Exit button below. Learn more about Quick Exit button here. If you don’t want your browser history saved, please open incognito browsing mode. Learn more about incognito mode here.  In an emergency, call 000.

Lista ba planu hodi bele hetan seguransa

Lista ne’e mak matadalan ba buat ne’ebé Ita bele halo atubele hetan seguransa.

 

Se Ita sente katak iha perigu ba Ita an rasik, ba família ida ka ba kliente ida, dere ba 000 atu hetan ajuda husi polísia.

Atu hetan ajénsia emerjénsia hodi uza TTY ka National Relay Service, loke ba sítiu Calls to emergency services

Seguransa iha uma

Komunidade ne’ebé hanoin malu

  • Ita ema hotu tenkesér halo buat ruma atu hasoru problema violénsia ne’e. Kuandu iha viziñu ne’ebé Ita hatene no fiar ba, husu sira atu bolu polísia hodi dere ba 000 kuandu sira rona ema baku malu, hakilar ka buat seluk tan hanesan ne’e. Ema balu ne’ebé hela iha apartementu uza kódigu hanesan tuku didin iha dalan espesiál atu husu ajuda husi viziñu.

  • Prepara nanis fatin ida ne’ebé Ita bele halai bá. Iha karteira ka telemovel laran rai hela númeru telefone ba família ka kolega ne’ebé bele ajuda.

  • Hola Ita rasik nia telemovel (di’ak liu se pré-pago) hodi Ita bele kontakta ema ruma, no ema seluk la bele hatene kona-ba ne’e.

  • Prepara nanis planu halai nian hodi Ita bele halai se karik situasaun sai aat liután.

Prepara nanis planu halai nian

  • Planu no treinu atu halai lalais husi fatin/kuartu ida-idak iha Ita-nia uma ka apartamentu.

  • Prepara nanis pasta ki’ik – pasta halai nian – hodi hatama ba pasta ne’e, xave estra ne’ebé presiza, surat importante sira, brinkedu espesiál ba oan, no osan balu, iha kazu Ita tenke sai ho lailais. Se presiza ai-moruk ruma, di’ak atu hatama mós reseita médiku estra ba pasta ne’e.

  • Rai hela xave estra no kópia ba Ita-nia surat importante sira, kópia ba kartaun banku no kréditu, no buat seluk tan ba família ida, kolega ida, ka ema ne’ebé Ita fiar bá.

  • Se Ita iha problema kona-ba la’o ka Ita aleijadu, husu nanis kolega atu mai kedas kuandu Ita xamada ka haruka SMS ba nia. Ema balu uza liafuan kódigu nian, ne’ebé kolega ne’e hatene ona. Hanesan ne’e Ita bele husu ajuda maski autór ba violénsia ne’e mós rona buat ne’ebé Ita hatete.

  • Se bele, hakerek akontesimentu abuza nian ida-ida iha diáriu ka kadernu ida. Karik Ita bele uza ida-ne’e atu hetan orden protesaun nian husi tribunál.

Halibur númeru telefone ne’ebé Ita bele uza

Karik Ita bele halibur diresaun no númeru telefone hanesan:

  • taksi lokál balu (se presiza, taksi lokál ne’ebé bele lori ema aleijadu).
  • númeru telefone ba Ita-nia estadu ka territóriu nia ajénsia krize nian.
  • ajénsia krize nian ne’ebé besik liu.
  • diresaun ba estasaun-polísia lokál.
  • Hanoin-hetan Ita sempre bele bolu ajénsia 1800RESPECT hodi dere ba 1800 737 732.

Seguransa maski soe-malu ka haketak-malu

  • Se Ita soe-malu ka haketak-malu ho Ita-nia namoradu/kaben, tau lampu iha uma nia li’ur, tau xave ida tan ba janela ka odamatan ka portaun sira, se bele. Polísia bele haree Ita rasik nia uma atu fó-hatene oinsá atu halo seguru liu. Dala ruma, polísia ka ajénsia ba violénsia doméstika no violénsia iha família laran bele ajuda hodi fó osan atu sosa buat sira-ne’e.

  • Troka númeru telemovel foun, no tau telemovel ba ‘private’ (privadu). Uza kartaun SIM seluk kuandu xamada atu ko’alia kona-ba oan sira.

  • Bandu ajénsia governu nian sira, kompañia eletrisidade, telefone no kompañia seluk tan, doutór sira, eskola sira no ema seluk tan atu labele fó Ita-nia diresaun no númeru telefone ba ema seluk.

  • Hetan Kaixa Postál nian ida ba surat importante sira ka nunka fó sai Ita-nia diresaun ba ema seluk.

  • Ko’alia ho ajénsia ba violénsia doméstika no violénsia iha família laran, advogadu komunidade nian, ka polísia kona-ba oinsá mak Ita bele hetan orden protesaun husi tribunál, se Ita seidauk iha orden ne’e. Orden protesaun bele ajuda polísia hodi hatene katak iha duni perigu ruma. Orden protesaun mós bele uza atu bandu autór ba violénsia atu labele bá to’o Ita-nia serbisu-fatin.

Seguransa iha fatin públiku ka iha serbisu-fatin

  • Para karreta iha fatin rame. Hadook an husi para karreta iha fatin ne’ebé iha rai-okos, ka se tenke para karreta iha fatin iha rai-okos, husu kolega atu la’o to’o karreta hamutuk ho Ita.

  • Se haree Ita-nia namoradu/kaben ka namoradu/kaben uluk nian, la’o kedan ba fatin rame.

  • Se Ita haketak-malu ka soe-malu ona, husu patraun hodi ema hotu ne’ebé buka Ita, tenkesér liuhusi resepsaun. Se Ita serbisu iha fatin públiku, hanesan sentru komersiál, ko’alia ba ema seguransa no hatudu Ita-nia namoradu/kaben uluk nian nia foto ba sira.

  • Se Ita haketak-malu ka soe-malu ona, se bele, troka beibeik Ita-nia toman sira. Se bele, uza komboiu ka eléktriku oioin, sai husi uma ka husi serbisu-fatin iha oras oioin, no halo kompras iha fatin oioin ka uza internét.

  • Fó-hatene patraun ka seguransa sira kona-ba orden protesaun ne’ebé bandu autór ba violénsia atu labele hakbesik Ita iha serbisu-fatin. Lori kópia husi orden ne’e iha pasta laran bainhira bá serbisu.

Seguransa iha Internét

  • Uza komputadór públiku (iha biblioteka ka sentru komunidade) ka kolega nia komputadór, ne’ebé autór ba violénsia ne’e labele asesu.

  • Troka ka hamate Ita-nia konta Facebook no Ita-nia oan sira-nian, ka haree fila fali ba privacy settings hodi ema seluk labele hetan informasaun husi konta ne’e. Dala ruma ema fó sai detalle kona-ba Ita-nia hela fatin ka atu bá ne'ebé la ho neon.

  • Troka Ita-nia konta email nian. Halo difisil ba ema atu buka-hetan Ita-nia email address – keta uza Ita-nia naran loos, ka Ita-nia loron moris.

  • Uza ema tékniku atu haree se Ita-nia komputadór iha programa ba spyware ka keystroke logging programs.

Seguransa ba labarik sira

  • Hanorin labarik sira atu hatene sinál sira ne’ebé hatudu katak perigu iha ona.

  • Ko’alia kona-ba buat ne’ebé imi bele halo atu hetan seguransa. Ko’alia kona-ba ne’e hanesan Ita mós ko’alia kona-ba oinsá hetan seguransa kuandu iha dezastre naturál, ka seguru ba ahi, ka buat seluk tan hanesan ne’e.

  • Treinu atu halai lalais husi Ita-nia uma ka apartamentu. Ko’alia kona-ba ne’e hanesan de’it Ita ko’alia kona-ba halai kuandu ahi atu han uma, ka halai kuandu anin-fuik.

  • Hanorin Ita-nia oan katak sira la iha responsabilidade atu hapara autór ba violénsia kuandu ema ne’e hirus ka uza violénsia.

  • Hanorin Ita-nia oan kona-ba oinsá sira bele bolu ema atu hetan ajuda; no hanorin sira kona-ba fatin ne’ebé sira bele bá kuandu perigu ruma mosu ona. Ne’e inklui sira bele dere ba 000 no husu ajuda husi polísia. Hanorin sira oinsá atu fó-hatene Ita-nia diresaun ba polísia.

  • Fó-hatene eskola sira ka jardín infantíl (childcare centres), no mós inan-aman ba oan nia kolega ne'ebé Ita fiar ba, kona-ba violénsia ne’e. Sira bele buka ba sinál ne’ebé hatudu katak situasaun sai aat fali, no sira bele ajuda labarik atu sente kmaan. Komunidade ne’ebé hanoin malu bele ajuda atu labarik sira hetan seguru. Fó kópia ba orden protesaun nian, no foto husi autór ba violénsia ba eskola hodi nune’e sira bele rekoñese autór ne’e.

Violénsia domestika no violénsia iha família laran: oinsá atu planu hodi bele hetan seguransa

Violénsia domestika no violénsia iha família laran: oinsá atu planu hodi bele hetan seguransa

1800RESPECT

Violénsia domestika no violénsia iha família laran: oinsá atu planu hodi bele hetan seguransa

Se hasoru perigu ruma dere ba 000 atu hetan ajuda husi polísia.

Atu hetan ajénsia emerjénsia hodi uza TTY ka National Relay Service, loke ba sítiu Calls to emergency services

 

Konsellu liuhusi telefone

Uza Konsellu liuhusi telefone hamutuk ho durubasa husi TIS

Konsellu liuhusi telefone

 

Developed with: Domestic Violence Resource Centre Victoria