To leave this site quickly, click the Quick Exit button below. Learn more about Quick Exit button here. If you don’t want your browser history saved, please open incognito browsing mode. Learn more about incognito mode here.  In an emergency, call 000.

Saida mak asalta seksuál?

Kuandu ita hatene kona-ba saida mak asalta seksuál nian, ita sei iha matenek atu hasoru problema ne’e.

Ita-nia direitu no opsaun sira kuandu foin hasoru asalta seksuál

Ita-nia direitu no opsaun sira kuandu foin hasoru asalta seksuál

1800RESPECT

Ita-nia direitu no opsaun sira kuandu foin hasoru asalta seksuál

Asalta seksuál mak hahalok seksuál naran de’it ne’ebé halo ema sente moe ka ta’uk. Ne’e mak hahalok ne’ebé ema halo, maski vítima lakohi ida-ne’e.

Asalta seksuál dehan katak ema ne’ebé Ita fiar bá, uza sala fiar ne’e hodi kontra Ita-nia direitu atu deside saida mak Ita halo ho Ita rasik nia isin-lolon. Asalta seksuál mak hanesan ema ida uza sala ninia kbiit no podér.

Ema halo asalta seksuál hodi kontra ema boot no labarik, feto no mane, no ema husi fatin no kultura oioin.

Asalta seksuál mós bolu nu’udar abuzu seksuál no violénsia seksuál. Liafuan ne’ebé uza atu ko’alia kona-ba asalta seksuál, hanesan estraga feto no abuzu seksuál, iha arti jerál bainhira ko’alia loron-loron no iha arti espesiál bainhira ko’alia kona-ba krime seksuál nian ne’ebé espesífiku. Iha sítiu internét ida-ne’e, ami uza liafuan sira-ne’e ho arti jerál no fó informasaun jerál de’it.

Se Ita sente katak ema halo krime asalta seksuál nian, no Ita hakarak kesar ba ida-ne’e, karik Ita presiza informasaun liután. Ita bele hetan informasaun ne’e hodi kontakta ajénsia asalta seksuál nian ba Ita-nia área [iha lia-inglés], polísia, Ita-nia doutór, ka advogadu ruma. Dala ruma di’ak atu kontakta polísia sira sedu liu, no ajénsia sira-ne’e bele fó informasaun kona-ba ema nia direitu no opsaun sira.

Iha asalta seksuál oioin

Kuandu ita hatene kona-ba saida mak asalta seksuál, ita iha matenek atu hasoru problema ne’e se karik kolega ka família ida, ka kliente ida fó sai katak ema asalta ona sira. Lista tuirmai ne’e iha ezemplu kona-ba asalta seksuál oioin:

  • Asédiu seksuál.

  • Book ka re’i, la ho lisensa.

  • Haka’as ka obriga ema atu halo hahalok seksuál naran de’it, inklui hahalok ne’ebé envolve violénsia no sente moras.

  • Hatudu ‘oin-lulik’ ba ema seluk.

  • Nafatin hafuhu ema ida.

  • Ema hafuhu ka haree la ho lisensa, bainhira ema isin-molik ka halo daudaun relasaun seksuál.

  • Fó sai ema nia imajen (retratu) seksuál iha internét, la ho lisensa.

  • Haka’as ka obriga ema atu hola parte ka haree pornografia.

  • Hatama droga (ai-moruk) ba ema nia hemu, ka uza droga ka tua hodi halo ema ladún iha kapasidade atu foti desizaun kona-ba relasaun seksuál ka atividade seksuál.

  • Halo relasaun seksuál hamutuk ho ema ne’ebé toba-dukur, ka lakon sentidu tanba hemu tua no/ka droga.

  • Konta beibeik buat komik ka istória kona-ba hahalok seksuál, hatudu beibeik gambar (imajen) seksuál, hodi bele hata’uk, haka’as ka obriga ema.

  • Violasaun seksuál (hatama objetu ruma ba ema nia ibun, inus, tilun, vajina ka kidun).

  • Hahalok ne’ebé neineik-neineik treinu labarik ka ema ne’ebé kapasidade ladún iha, atu halo hahalok seksuál naran de’it.

  • Hahalok seksuál naran de’it hamutuk ho labarik ida.

Asalta seksuál mak la hanesan hatudu sai ema nia seksualidade. Asalta seksuál mak hahalok ne’ebé ema seluk lakohi, ka hahalok ruma ne'ebé uza intimidasaun, koersaun ka violénsia hodi uza kbiit ka nega ema seluk nia direitu atu hili. Asalta seksuál no abuza seksuál bele halo dala ida de’it ka bele sai parte husi toman violénsia nian. Asalta seksuál bele hamosu efeitu oioin, ne'ebé inklui efeitu fíziku, emosionál, no psikolójiku.

Informasaun kona-ba asalta seksuál

Buat tuirmai ne’e mak informasaun importante kona-ba asalta seksuál:

  • Baibain mane sira mak halo asalta seksuál hodi hasoru feto no labarik sira.

  • Dala ruma mane mós sai vítima ba asalta seksuál; baibain ne’e bainhira mane seluk asalta sira.

  • Ema barak liu ne’ebé hetan asalta seksuál koñese (foin koñese ka koñese kleur ona) autór ba asalta ne’e.

  • Asalta seksuál balu mós hanesan komete krime.

  • Dala ruma difisil atu deside kona-ba kontakta polísia ka lae, tanba sistema justisa iha limite, no dalan polísia buka-hetan evidénsia bele halo ema sente moe ka ta’uk.

  • Ema ida-ida ne’ebé hetan asalta seksuál responde iha dalan oioin. Dala ruma sira sente raan-sa’e, dala ruma sira hakarak mesamesak de’it. Kuandu ita hatene kona-ba trauma husi violénsia hanesan ne’e, ida-ne’e ajuda Ita atubele responde ho di’ak.

  • Asalta seksuál nian mosu tanba iha ita-nia sosiedade la iha balansu kona-ba ema sira-ne’ebé iha podér no la iha podér; no ema balu uza sala sira-nia podér.

  • Baibain, ema la kontakta polísia kona-ba asalta seksuál ne’ebé sira hetan ona.

Efeitu husi asalta seksuál

Violénsia entre ema sira, hanesan asalta seksuál, bele sai hanesan trauma boot liu iha ema nia vida. Hodi see tilun no hatudu katak Ita fiar ba vítima sira, ida-ne’e bele ajuda sira no hamenus sira-nia trauma. Importante atu nafatin apoia sira nu’udar sira hetan fali sira-nia moris uluk nian; no importante atu fó tempu ba sira atu halo nune’e tuir sira rasik nia dalan.

Se Ita hakarak hetan informasaun seluk tan kona-ba apoia vítima ida, haree ba pájina Oinsá atu apoia ema ne’ebé hetan asalta seksuál.

 

Oinsá mak ha’u bele apoia ema ne’ebé hetan asalta seksuál

Asalta seksuál mosu beibeik – maizumenus porsentu 20 husi feto sira hetan asalta seksuál. Iha buat ruma ne’ebé Ita bele halo hodi fó tulun.

Oinsá mak ha’u bele apoia ema ne’ebé hetan asalta seksuál

 

Developed with: Victorian Centres Against Sexual Assault